torstai 30. kesäkuuta 2011

Ma armastan Sind...(l)

Yks tydruk kord armastas meest
nii väga,et andis k6ik oma sydamest
Mees aga hoidis eemale
ei hoolinud nendest tunnetest
Tydruk ootas ja lootis kuulda
aind neid kolme s6nakest
Mees aga ei lausunud neid kunagi
selle tydruku ees
Kord tydruk aga k6ndis teel väikesel
tuli auto ja tydrukut kohtas see
Polnud enam tydrukut,kes armastas
seda meest
Siis seisis see mees kolme punase roosiga
tydruku haua ees
Ja ytles need kolm s6na nuttes
oma sydamest
Aga tydrukut polnud seal enam
kes oleks lausunud tallevastu need!
Kuna ma tean, et sellega on kõik öeldud ja samas ei ole ka, kirjutan edasi. Ma ei leia sõnu, mis mu tunnet kirjeldaksid. Jube. Ma tahan Sind hoida. Ma tahan Sinu jaoks olemas olla. Ma tahan Sinuga koos teha. Ma tahan Sinuga koos kuskile jõuda. Ma pean Sind nägema. Pean Sind hoidma. Näen Sind unes. Hoian Sind unistades.
Kas Sa ei armasta oma armastust minu vastu rohkem kui mind ennast? Kas ma olen olemas? või on olemas ainult mõte minust? Ma ei tea vastust. Ei tahagi. Ma tean, et meie jaoks on aeg. Koht.
Ma tahan Sulle helistada. Öelda. Ja siis ära panna. Ma ei julge. Ma kardan. Nii väga.
Tikutopsi põhjas oli kirjas 'No cigarette will ever taste better than the next you light'.
Ütle, et Sa tuled. Siis lähme joome kohvi. Loeme luuletusi. Siis lähme kinno. Sööma. Jooma. Pidutsema. Suudleme. Kallistame. Lamame. Vahime taevast. Unustame ära kõik muu peale Meie. Siis jälle kallistame.
Ma ei ole õnnelik. Ma tunnen seda. Maailm on nii suur, ärme jää kunagi kuhugi kinni. Jookseme läbi kogu ilma. Kartmata kedagi. Ja kui keegi vahib meile kurja ja õpetliku näoga otsa, siis vaatame lihtsalt mujale. Ja kihutame edasi.
Tahan veel. Sinuga tahan koos olla. Mõtetes olen. Kas Sina ka?
Jalutades mööda tänavaid näen ma sageli Sind korraks vilksatamast. Tead. Nagu silmanurgast. Siis keeran pead. Muidugi pole see Sina. See on ebameeldiv.
Miks ma Sind armastan?
Ma TEAN, mis on armastus. Ma tunnen. Ainus, millest ma aru ei saa, on see, miks ma Sind armastan. Aga miks Sind?

Vannituba. Köök. Kohv. Võileivad.
Üksi. vannituba. peegel. Kuidas üks öö võib inimese nii ära vaevata. Dushi all olles hakkavad koos veega mu põskedelt alla veerema pisarad. Vajun maha istuma. Nutan. Ma ei tea miks.
Sa magad. Ilmselt. Issandjumal, kuidas ma tahaksin Sinuga seal koos olla ...
Tahan. Tulen. Olen. Mulle tundub, et ma olen õnnetu inimene.
Mõtlen Maast. Kuust. Linnuteest. Ja kui läbi Linnutee keerlemise hakkavad paistma Su silmad. Su pilk. Sinu maailm.
Ma olen Sind oodanud. Aegade algusest. Ma ei jõua Sulle ise öelda, et Sind armastan. Palun saa aru. Palun. Ma ei jaksa. Tõesti. Vabandust.
Kõik. Vaikus. Kas me rääkisime täna? Ei. Vist siiski mitte. Ma ei tea. Ma ei mäleta. See on nii ammu, millal ma viimati Sind nägin. Kallistasin. Puudutasin.
Sind armastasin lootusetult. Kurvalt. Segas argus. Armukadedus . . .

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti