Mul on olemas best.. ta on minujaoks liigagi kallis. hoian teda kui kõigekallimat kaisukaru kes mul on.Me oskasime iga asja peale naerda, naersime ka ss kui midagi naljakat polnud. Linna peal sai segast pandud.Me olime totaalselt õnnelikud. Me lollitasime koolis , jooksime õpside eest ära . Ajasime neile vastu. Sõimasime Sandrit ja Rasmust. Pidasime ''vappu't'' tegime ennast haigelt idiootideks :D aga noh eks me olimegi sellised. Ma hoolisin sinust kõige rohkem maamunal.Sa aitasid mind alati , toetasid ja lohutasid mind. Olin sinu juuresolekul õnnelik. Kuid ss sa tulid ükspäev msni jutuga , et kolid eesti.. Mu süda lõheks.. Kinnitasin endale , et ma ei suuda enam õnnelik olla. Ma ei suutnud seda uskuda , või hoopis ei tahtnud. Ma ei saaksgi seda tahta TA ON MAAILMA PARIM BEST ja nüüd läheb lihtsalt minema..ma tahaksin jälle naerda , lollitada , õnnelik olla. Eelkõige seista sinu kõrval ja olla kindel , et sa ei lähe...Ma ei laseks su käest lahti ka siis , kui olesin surmahirmul , sest sina oled mulle tähtsam kui mu elu.Ma teeksin ükskõik mida , et sa minema ei läheks. Jään sind ülekõige igatsema.
Ükskord küsis päike minult: '' kui sa oled temapärast nii kurb ja nutad koguaeg , ss miks sa teda eijäta ? '' ma vastasin :'' kas sina jätaksid oma taeva ?'' Igatsen vanuaegu , aegu mil olime koos ja naersime..sa ei lähe. Inimesed , kes tõeliselt igatsvad on hoopiski teistsugused , nemad ei ütle välja seda , just nemad istuvad ööläbi üleval , just need püüavad sõprade juures naerda , käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutule valus neile, Jäljed mis jätsime me koos. Nutan igapäev lootes , et sa ei lähe..ja kui lähed , ss palun luba mulle üht. Et sa ei unusta mind ja ei võta endale uut besti.. Mul on niigi raske leppida sellega et eesti jääd..Ja palun vaata ka video lõpuni.. :( hüvastii ss..
http://www.youtube.com/watch?v=b7-2zYEIBsk&feature=related